Neljapäeval, nagu juba eelnevas blogis mainisin, oli Skype-konverents Eestiga. Vestlust segasid küll mõningad tehnilised probleemid, kuid peale poolt tundi pusimist sai ka Eesti heli kuulda.
Reedel saime lõpuks oma Segovia katedraali postri esitatud. Tegelikult oleksime seda pidanud tegema juba üleeelmisel reedel. Igatahes, tehtud see nüüd on. Koju jõudes, leidsin eest Maria täditütre Monica, kes oli tulnud meile lõunat sööma. Kuna aga olime Reili ja kahe klassikaaslase, Nadia ja Irinaga kokku leppinud, et lähme 15.15 Madriidi, siis kaua ma tema seltskonda nautida ei jõudnudki. Niisiis, 15.15 saime raamatukogu juures kokku ja tormasime rongi peale. Rong Madriidi sõidab kuskil 20-30 minutit. Madriidi jõudes läksime kõigepealt McDonalds'isse, et midagi hamba alla saada ning seejärel otsisime üles Retiro pargi, kus tegime väikse pikniku. Peale piknikku sõitsime paadiga Retiro pargi tiigis (kui nii võib öelda). Nalja sai palju, sest hispaanlannad polnud paadi juhtimises just kõige osavamad ja seetõttu anti juhtimine üle eestlastele, kes olid selles vallas vähe targemad. Kui sõidud sõidetud, jalutasime veidi Madriidis, peamiselt calle Serrano'l. Serrano tänav on Madriidi kõige kallimate poodidega tänav (Gucci, Dior, Dolce&Gabbana, Ferrari, Prada...). Nüüd on siis Hispaania rikkused ka ära nähtud, võib vaikselt koju hakata tulema :)
Laupäeval käisime Alcala de Henares'es. Startima pidime kell 10, aga kuna hispaanlased pole eriti osavad kella tundmises, siis startisime hoopis kell 11. Seekord polnud mu reisikaaslasteks mitte Maria ja ta pere, vaid hoopis üks nende peretuttav Iliana, Ikeri ema. Iliana on pärit Mehhikost, nii olen midagi ka Mehhiko kohta teada saanud. Alcala de Henares on "Don Quijote'i", Cervantese ja kuulda Alcala ülikooli linn. Ega midagi rohkem seal eriti vaadata polnudki. Ülikool, katedraal, Plaza Mayor ja ühe ülikooli asutaja palee. Palee polnud suur, suursugune ega võimas nagu Madriidis, aga palleks kutsutakse seda sellepärast, et on kaunistatud samamoodi nagu tol ajal, kui see maja ehitati. Üks eriline omadus selle paleel siis on. Nimelt pole see dekoreeritud marmori, kulla ja ei veel millega, vaid kõik kaunistused ja dekoratsioonid on modelleeritud odavate materjalidega, enamjaolt lihtsalt puidu peale joonistatud. Niimoodi oli dekoreerimine odavam, aga lõpptulemus ikkagi "peaaegu" sama, mis kaunitel kuningapaleedel. Üleüldse oli sellel majal väga huvitavaid dekoreerimisvõtteid kasutatud, näiteks pime tuba oli tehtud valgemaks peeglit kasutades. Peegel oli asetatud akna vastasseina, nii et kui valgus tuppa langeb, paistab see otse peeglisse, mis omakorda tunduvalt tuba valgendab. Lihtsaid võtteid kasutades suursugune keskkond. Väga vinge!
Tagasitulles tegime väikse poetiiru ning õhtul, nagu ikka nädalavahetustel, tegime baaris paar coca-colat.
Pühapäev mulle meeldis. Käisime ühes suures-suures pargis piknikku pidamas koos Maria kahe klassivenna (kaksikutega) ja nende sugulastega, pluss muidugi kõikide pered. Maria ja kaksikute pered tunnevad üksteist juba kaua-kaua aega ning on väga head sõbrad. Park kannab nime El Soto, ning ongi selleks, et seal piknikke ja perekondlikke koosviibimisi korraldada. Mulle öeldi, et väga tihti peetakse seal ka sünnipäevi ja et ka Maria ning ta pere on nii mõnegi sünnipäeva siin pidanud. Mulle jättis see koht igatahes väga hea mulje. Ümberringi oli juba mõnusalt roheline, puud vaikselt õitsevad, linnud laulavad. Ainuke, mis oleks võinud olla teisiti, oli tuul. Me vist hõiskasime Reiliga selle 30-kraadi üle liiga vara. Nüüd on külmad ilmad tagasi tulnud. Tuul on väga jahe ja vaevalt, et me enam päevitunutena tagasi Eesti jõuame. Pärast läksime kaksikute poole magustoidule ja kohvile. Mõnus päev mõnusa seltskonnaga!
Esmaspäeval oli Isadepäev ja seetõttu ka vaba päev. Kasutasime seda ära, et Madriidi suveniire ostma minna. Kõigepeale aga läksime hommikust sööma, sest kuna oli isadepäev, siis kes selle puhul ikka hommikust kodus sööb. Üle pika aja sai taaskord pannkooke maitsa. Oi, kui head need maitsesid! Seejärel suundusime Madriidi. Ostus sooritatud, läksime Fuenlabradasse, mis on Mostolese kõrval- ja Madriidi äärelinn, kohta nimega Brutus lõunat sööma. Kõik selle koha juures oli suur: söögid, lauad, menüü, dekoratsioonid, kausid jne. Tellisime 8 inimese peale ainult salati, ühe hot dogi, ühe hamburgeri ja ühe võileiva, aga kõht oli lõpuks nii täis, et enam sinna küll midagi poleks mahtunud. Mina kaamerat seekord kaasa ei võtnud, küll aga tegi Maria paar pilti nendest suurtest burgeritest ja hot dogidest. Üritan mälestuseks mõned hankida, sest NEED OLID TÕESTI SUURED! Seal sain ka oma perelt lahkumiskingi, EHTSATE HISPAANIA PÄRLITEGA KÕRVARÕNGAD!!! Mul lihtsalt ei ole sõnu, kui tänulik ma neile kõige selle eest olen, mis nad mulle selle kolme kuu jooksul pakkunud on. Üritan oma tänu kuidagi ikka välja ka näidata. Väiksed mõtted mul peas juba tiirlevad, aga nendest lähemalt siis, kui need teoks hakkavad saama... Hiljem, nagu ikka, tuldi meile kohvi jooma ja magusat sööma. Ilma magusata poleks hispaanlased õiged hispaanlased.
Tänane hommik ajas paljugi segadusse. Tundus, nagu oleks esmaspäev, aga tegelikult on ju teisipäev. No seda sellepäras, et eile polnud kooli. Mariaärkas hilja, nagu tavaliseltki, aga seekord ikka tõesti väga hilja, sest ta arvas, et on esmaspäev ja seetõttu võib kaua magada (tavaliselt magab ta esmaspäeviti kauem, ilmselt puhkab nädalavahetusest). Oleksime peaaegu kooli hiljaks jäänud, aga õnneks seda ei juhtunud. Kuna trimester hakkab lõppema, siis tundides me eriti midagi ei teinud - võtsime eelmise trimestri kokku ja vaikselt alustasime juba uut.
Reedel ootab mind taaskord ees Madriid ning ka ühe Maria sõbranna sünnipäev. Laupäeval kavatseme minna Avilasse, seekord koos Reili ja tema perega. Pühapäeval pidime külastama sugulasi ja nii lõppebki mu viimane nädalavahetus Hispaanias.. Kurb, aga tõsi... Varsti näeme!!
No comments:
Post a Comment