Linn on pisike, asub mägede vahel, vahemere kontinentaalne kliima - kuiv ja väga külm, -10 kraadi Celsiust. Madriidist Segoviasse oli ligikaudu 60 kilomeetrit. Teekond kaunisse ajaloolinna kulges läbi imelise maastiku - lumised mäetipud kombineeritud roheliste tasandikega. Imeline! Segoviasse jõudmiseks tuli läbida Puerta de Navacerrada - suusakuurort, mis tundus päris populaarne turismikoht olevat, vähemalt inimeste arvu järgi vaadates. Seal nägin ma sel aastal teist korda lund. Lumi ja Hispaania - milline nauding! Ei tasu ka mainimata jätta, et asusime tol hetkel 1900 m merepinnast, võrdluseks võib tuua Suure-Munamäe, mille altituud on ainult 318 meetrit.
ROOMA AKVEDUKT |
CATEDRAL DE SEGOVIA |
ALCAZAR |
Järgmine peatus - Alcazar, väike loss-kindlus. Oma kujult meenutab see laeva ja ka kindluse lagede ehitamiseks on saadud inspiratsiooni laevadelt. Üks oluline tähelepanek veel. Nimelt kui ma lossi esimest korda nägin, meenutas see natuke Walt Disney multikate losse. Pärast ütles Hispaania-ema mulle, et tegelikult ongi Segovia kindlus neile suureks eeskujuks ja inspiratsiooniallikaks olnud. No vaat kus lops!
Meie Anitaga külastasime ka kõrget torni, teised ei viitsinud nii kõrgele ronida, kõigest 140 astet, mis see siis ära ei ole.
MÕNINGAID NÄITEID MAJADEST |
Peaksin veel ära mainima, kui võrratult ilusad majad siin on. Kõik on lihtsalt detailideni välja ehitatud ja mitte millegagi pole koonerdatud. Vapustavalt ilus!
Kuna linn asub mäestike vahel, siis on loomulikult ka mäed omaette vaatamisväärsuseks kujunenud. 9 erinevat mäge, millest kaks tundusid mulle eriti huvitavad. Need olid La Mujer Muerta ja Siete Picos. Nime on saanud need mäed oma kuju järgi. Üks mägedest on lamava surnud naise kujuga ja teise mäe tipp moodustub omakorda seitsmest väiksest tipust.
SIETE PICOS |
LA MUJER MUERTA |
Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli üks kuradima hea, vinge, lõbus, huvitav ja sündmusterohke päev, mis kohe kindlasti jääb teistest erilisemana meelde! Segovia on nüüdsest igavesti minu südames..
(Tahaksin veel öelda, et sellele kirjele pealkirja oli võimatu mõelda, tahtsin panna midagi, mis näitaks, kui väga see linn mulle südamesse jäi, aga ei oska.)
No comments:
Post a Comment