pole ammu näinud... küll ma olen paksuks läinud!

FUTURISM

29. jaanuar - Käisime järjekordselt Madriidis laadal, aga seekord koos Reili ja Margaga (Davidi emaga). Laada nimi on El Rastro.
30. jaanuar - Käisin jooksmas. Hispaanias keele tunni jaoks kirjutasin Eestist (hispaania keeles muidugi), Lolo (ema-poolne sugulane) ja ta pruut käisid lõunal.
31. jaanuar - Peale saksa keele tundi käisime Maria, Juan Carlose ja ta sõbraga jalutamas. Väga imelikud sõbrad on sellel "sõbral", igatahes me panime kolmekesi nende eest jooksu :) Kunstiõpetuses oli töö, mida me ei teinud.
1. veebruar - Käisime Jaime'ga jälle kunstiõpetusest rääkimas. Seekordselt arvasime, et asi on nüüd korras enam-vähem. Kahjuks mitte. Lõpetasin ka Eesti kunsta esimese töö. Jooksin.
2. veebruar - Alustasin kirjandit. Õhtupoole käisime Reili ja Davidiga spordipoodides.
3. veebruar - Koolis alustasime Reiliga raamatute vastamist, jõudsime 2 tunniga ainult esimese raamatu 2 küsimust ära vastata!! Peale kooli käisime jälle kunstiõpetusest rääkimas. seekord õppealajuhatajaga. Õhtul oli meie pool sleepover - pidu, peale mida ööseks jäädakse. Külla tulid Cristina, Juan Carlos, Reili ja David. Käisime poest pitsat ja cocat ostmas ning pidu võiski alata. Magama saime öösel umbes kella 3 ajal.
4. veebruar - Päev, mil kõik jõudis kohale. Kunstiõpetus hakkas vaikselt üle viskama, polnud ammu peret näinud, oma voodis maganud...
Ja siis jõudis kätte pühapäev!
5. veebruar - Käisime Prados. 8.00 äratus ja 9.00 Mostoles Centrali juures kohtusime teiste kannatajatega - Reili ja Davidiga. 20 minutit rongi-metroosõitu Madriidi, 20 mintutit jalutuskäiku ja kohal me olimegi. Muuseumo ees saime kokku Maria vanaisaga, kes on ka ise omamoodi kunstnik (kodus ilutseb seinal tema enda maalitud "Mona Lisa", lisaks veel paljud kujukesed, mida ta on valmistanud). Järjekord muuseumi oli omajagu pikk, aga kaua me ootama ei pidanud. Õpilastele oli sissepääas tasuta, pensionäridele 6 eurot ja tavainimestele 12 eurot, koos giidiga 19 eurot. Muuseumil on 3 korrust, millest kahel esimesel asuvad põhilised vaatamist väärivad teosed. Kohe sisse astudes nägime kuulsat teost kahe erineva kunstniku näol - "Aadam ja Eeva". Veidi kaugemal asus aga "Kolm graatsiat". Palju oli maale Hispaania ajaloost, Kreeka mütoloogiast, surnud Kristusest. Nägime paljude kuulsate kunstnike teoseid, nagu El Greco, Velazquez, Rubens, Goya, Rembrandt, van Dyck. Eriti jäi meelde Goya teos "The Naked Maja". Prados viibides tundsin küll ennast nagu oleksin ilus, tark, intelligentne ja väärin suursuguste teoste imetlemist. Kunstiõpetuse õpikust võib-olla ei tundugi need maalid nii huvitavad kui päris elus. Uskuge mind, see on ikka midagi hoopis teistsugust!
Peale muuseumit asusime teele vanavanemate juurde, kus pidime lõunatama. Kuna aga kell oli veel vähe (13.00), siis mõtlesime, et vaataks vähe Madriidi linna. Hüppasime läbi ka ühest kohvikust, kus tegime värskendava joogi ja pisikese saiakese.
Tähelepanek!
Enamus saiakesed ja koogid sisaldavad shokolaadi. Võib-olla on nii ka Eestis, aga ma pole tähele küll pannud. Kui tagasi tulen, siis uurin.
Jalutasime edasi ja peagi olimegi kohal. Madriid on ikka müstiliselt ilus ja võrratu! Kui ma väga hästi hispaania keelt oskaks, siis tuleksin siia kunagi elama.
Lõuna oli rikkalik nagu ikka. Seekord oli menüüs kana, kuid peale selle oli laual veel pirukas, seened, baguette ja kõike muud head ja paremat. Mõtlesin, et peaks hakkama ka söögist pilte tegema, aga pärast pere mõtleb veel, et täitsa lolliks läinud! Eks ma salaja üritan kunagi.
Kui lõuna söödud, oli käes kohvitamise aeg. Kohvi kõrvale pakuti pisikesi shokolaadiga kaetud ja katmata lehttaignasaiakesi - oivaline! Kuidas sellest suudab ära öelda?! Nautisime üksteise seltskonda ja kuskil 5 ajal läksime ema, isa ja Anaga Xanadu'sse. Maria ja David läksid metrooga koju, sest nad pidid õppima. Me aga nautisime taaskord odavate hindade lõhna. Tagasitulles pargiti auto meie kodu juurde ja mindi Reilit saatma. Astusime ka mõneks ajaks nende poole, seal käib parajasti remont ja igal pool oli 10 kilo tolmu nagu Reilile meeldib ikka öelda. Ajasime veidi juttu ja tulime siis koju. Õhtul olin ikka päris väsinud, sest nädalavahetusel polnud õieti magada saanud.

MUSEO DEL REINA SOFIA

TÄNA, 6. veebruar - hommikul sain tavapärasest veidikene kauem magada, sest pidin kooli alles kella 8.40ks minema. Ees ootasid Residencia de Estudiantes ja Museo del Reina Sofia. Kui eilne muuseum  kõneles aastatest 1100-1800, siis tänane oli ainult uuema kunsti päralt. Kubism, dadaism, sürrealism, abstraktsionism; Pablo Picasso, Salvador Dali, Juan Gris. Picasso teos "Guernica" on ilmselt muuseumi kõige kuulsaim ja vaadatuim töö, mis püüab pilke oma suursugususe ning eelkõige traagilisuse poolest. Maali peetakse rahu kehastuseks, see räägib sõja jubedusest ning on saanud monumentaalse väärtuse, olles meeldetuletus sõja tragöödiatest. Picasso eesmärk seda luues oli tuua maailma tähelepanu Guernica pommitamisele sakslaste poolt Hispaania kodusõja ajal, kus said surma paljud tsiviilelanikud.
Nüüd läksin kole teoreetiliseks, isegi wikipeedia on lahti, sest ennast hakkas päris huvitama. Muidu mulle selline kunst ei meeldi, aga kui ta omab kindlat tähendust, võib ta isegi päris huvitav olla, nagu näha.
Nüüd olen kodus ja kirjutan teile nädala taguseid sündmusi.
Olen sel nädalal raske valiku ees, kas külastada Segoviat/Avilat või minna Maria ja ta sõpradega pidutsema. Kui valiksin esimese, siis oleks kindlasti Maria mu peale jõle vihane, aga kui valiksin teise, siis jääks mul üks imeilus linn nägemata...