Wednesday, January 25, 2012

kolmas koolinädal

Esmaspäeval sain vist kehalises hindeks 10 (päris kindel pole, sest õpetaja ei ütle hindeid valjult), aga kuna Maria ütles, et kui suudad hüppenööril 50 hüpet koosjalu ühe korraga ära hüpata, siis peaks kümne kätte saama. Ka muusikas sain 10, pidime esitama loo nimega "Dixieland", meie Reiliga ksülofonidel ning ülejäänud klass flöötidel. Mängisime seda 5 korda järjest, sest hindamine käis 3-kaupa. Kuna aga meid oli ainult kaks, siis polnud midagi parata. Lõpuks jäi lugu juba nii pähe, et ümisesin seda ka terve ülejäänud päeva. Õhtul käisime Mariaga koos jooksmas, mida ma hakkan nüüd igal õhtul tegema, sest muidu võin kohaliku söögi tõttu paksuks minna. Mitte, et see halb oleks, aga just sellepärast, et see on nii võrratu, et tahaks aga järjest juurde võtta ja muidugi on ka portsjonid metsikud! Eile sõin terve ahjuvormitäie pastat..
Teisipäeval algas päev huvitavalt. Inglise keelt andis uus õpetaja, kuna vana oli vist jälle haigestunud. Õpetaja on noor ja ilus, ning seetõttu oli tunnis palju elevust. Kell 4 läksin saksa keelde. Peale seda käisime Reiliga mulle dresse otsimas, mida me kahjuks ei leidnud.
Üks huvitav fakt veel, nimelt avatakse siin poed õhtul kuskil poole 6 ajal ja suletakse siis vastavalt kas kell 9 või 10 õhtul.
Õhtul järjekordne jooks, millest on JUBA saanud pere naljanumber, sest Marial on raskusi mulle järelejõudmisega, kõhu-, seljalihaste ja kõtekõverduste tegemisega. Samuti arvatakse, et Eestis elavad inimesed on kõik sportlased :D. Muidugi see nii pole, aga kui võrrelda kehalist Hispaania ja Eesti koolides, siis on kindlasti Eestis parem tase. Kui Eestist joostakse iga tund soojenduseks, siis Hispaanias sellist asja pole. Kui Eestis peab hüppenööriga hüppama ühe minuti jooksul 200 hüpet, siis Hispaanias tuleb hüpata 50 mistahes aja jooksul. Eestis hüpatakse kõrgust, Hispaanias tantsitakse salsat jne.
Samas on ka hea, et kehalises tantsima õpetatakse, sest siis saavad noored tantsuoskuse, mida Eestis kahjuks paljudel noortel pole. Aga võiks!
Hispaania keeles teeme juba harjutusi, enam ei vaata õpetajatega vastamisi nõutute nägudega üksteisele otsa ning ei tee midagi. Nüüd juba teeme! Tervitused on kõik selged, samuti ka hüvastijätud. Oskame öelda, kust pärit oleme, mis meie nimed on, kui vanad me oleme ja kindlasti mõnd asja veel, mis kohe meelde ei tule. Ka teistes tundides on väga lihtne hispaania keel selgeks saada, sest kõik tahavd meiega rääkida, aga kuna keegi ei oska eriti inglise keelt, siis peame meie pingutama, et neist hispaania keeles aru saada. Minu jaoks on see ainult positiivne!

No comments:

Post a Comment